Eesti

Smart-ID turvaõpik

Netipettused, viirused ja ohutus

Viimasel ajal kuuleb päris tihti küberturvalisusest ning inimestest, kes on internetis tegutsevate kurjategijate ohvriks langenud. Kahjuks muutuvad petturid üha osavamaks ning vahe tegemine tõesel infol ja petturite loodul muutub järjest keerulisemaks.

Ole valvas ja suhtu oma digi- ja nutielu turvalisusesse tõsiselt!

Smart-ID

Phishing ehk õngitsemispettus

Phishing ehk õngitsemispettus on üks levinumaid internetipettuse liike. Kurjategijad teesklevad, et esindavad mõnda usaldusväärset teenusepakkujat, ja petavad kasutajatelt välja isikuandmeid.

Milles seisneb petuskeem?

Eesmärk on panna sind olukorda, kus sa ilma järgi mõtlemata avaldaksid enda kohta sellist infot, mille abil on kurjategijatel võimalik omandada ligipääs sinu pangaarvele, krediitkaartidele, isikuandmetele, autoriseerimisvahenditele vms.

Tegemist on identiteedivargusega, kus sinu nimel hakatakse sooritama ostusid või võetakse kiir- ja SMS-laenusid, kantakse pangaarvetelt ära raha, müüakse edasi sulle kuuluvat vara või tekitatakse muud rahalist kahju.

Sageli on tegu rahvusvahelise skeemiga: nii kulub pettuse avastamiseks kauem aega ning ohvril on väga keeruline teise riigi kohtusüsteemis oma süütust tõendada.

Andmete välja meelitamine võib käia nii positiivses võtmes ehk preemia lubamise kaudu (ülisoodsad kampaaniapakkumised; auhinnamängud; VIP-eeliste lubamine; „esimesed 100 saavad…“ jms) kui negatiivses võtmes ehk ähvarduste-hirmutamiste abil („Kontrolli, et sinu isikuandmed ei oleks häkkerite kätte sattunud andmebaasis“; „Sinu pangaarvale on sisse murtud – kanna oma raha teisele kontole üle“, „Turvarisk! Muuda oma salasõnu/PIN-koode siit“, „Kui sa ei tee XYZ, siis lõpetame teenuse pakkumise…“ jms).

Tea ka, et sama mudeliga petuskeemid toimuvad nii veebis, sotsiaalmeedias, e-posti teel kui ka SMSide ja telefonikõnede kaudu.

Personaalsed petuskeemid

Kes meist poleks kuulnud halenaljakana tunduvaid lugusid inimestest, kes on interneti vahendusel armunud väljapressijatesse või suure rahasumma lootuses hoopis enda rahast ilma jäänud? Tegelikult ei tasu selliste petuskeemide ohvreid alati rumalateks pidada: edukad petturid on suurepärased psühholoogid ning ohvrite töötlemine on pikk ja põhjalik protsess.

Lihtsakoeliste „Nigeeria printside“ asemel tegutsevad professionaalsed kurjategijad, kes oma ohvreid kui pikaaegseid investeeringuid võtavad ning sinna piisavalt aega ja energiat on valmis panustama.

Armastuspettuste korral otsib sinuga tutvust sümpaatse, ehkki täiesti usutava välimusega ja, mis peamine, keeruliselt kontrollitavas kohas asuv inimene.
Levinud väideteks on, et tegu on rahvusvahelisel missioonil viibiva sõduriga; välislähetuses arstiga; salastatud asukohas viibiva eriüksuslase või luuretöötajaga; missioonitööd tegeva kristlasega või mõnes heategevusprojektis osaleva vabatahtlikuga; sõjaväe/meditsiini/vms kinnises asutuses töötava ametnikuga jne. Raha küsimisele võib eelneda nädalate pikkune suhtlus ja ka siis püütakse tihti sind ennast panna raha pakkuma (nii minetad valvsuse!). Levinud rahamurede põhjusteks on ootamatu õnnetus, pereliikme haigus või surm; viisa või reisidokumentide vormistamine; suhtlemiseks kasutatava satelliitühenduse eest tasumine; vigastada saamine (ja vajadus paremate ravimite järgi, näiteks); kaitsevahendite ostmine; sulle külla sõitmine jne.
Summad ei pruugi esialgu olla suured, ent sageli muutuvad armastuspettuse korraldajad hiljem tõelisteks väljapressijateks: eriti, kui oled neile enda kohta kompromiteerivat infot jaganud, isiklikke fotosid saatnud või oma veebikaamera neile kättesaadavaks teinud!

Abi- ja korjanduspettuste puhul püütakse sinult kaastunde abil raha välja pressida. Ühelt poolt tekitakse sulle süümepiinu, teisalt antakse võimalus tõeline sangar olla. Enamasti püütakse jätta muljet, et raha küsimine on küsijale endale nii piinlik ja valus, et sul oleks keeruline täpsustava info nõudmisega või tema sõnades kahtlemisega täiendavaid ebamugavusi põhjustada. Kahtle igas abipalves, mille kaudu kogutakse raha eraisiku ja mitte ametlikult eksisteeriva usaldusväärse organisatsiooni pangaarvele ning kus puudub mugav võimalus faktide ja isikute tausta avalikuks kontrollimiseks.

  • Küsi võimalust videokõneks.
    Tänapäeval on pea igal nutitelefonil ja arvutil kaamera olemas. Ja kui ka pole, on meil kõigil olemas hea sõber, kes selles küsimuses vastu tuleks. Ära usu vabandused stiilis, et kaamera on katki või levi on liiga halb või et korteris puudub piisav valgus: kõik need probleemid on lihtsasti ning paari päeva sees lahendatavad.
  • Otsi lisainfot. Googelda inimese nime, e-posti aadressi ja muid tema poolt antud andmeid, kontrolli sotsiaalmeedia profiile ja ettevõtte/organisatsiooni tasuta, kes või kuhu raha kanda kästakse! Google Image pakub võimalust ka samu fotosid teistelt veebilehtedelt otsida!
  • Ära unusta, et tõelisel salastatud missioonil osaleja ei tegele samal ajal uute tutvuste loomisega ega jaga internetis infot oma isiku, tegevuse ega asukoha kohta, ning kogu nende suhtlus on range järelvalve all! Kohe, kui märkad „salajast“ või „ainult sind usaldan“ tüüpi info jagamist, ole valvas!
  • Ära kanna raha kellelegi, keda sa reaalses elus ei tunne!
    Välislähetuses viibijatel ei tule oma interneti eest oma taskust tasuda, viisa- ja reisiinfot saad kontrollida konsulaatide kaudu ning ootamatult tabavad õnnetused (pereliikme haigus või surm, töötus jne) on olukorrad, kus tõelise vajaduse korral aitavad lähemad sõbrad ja sugulased, mitte aga võõrad juhututtavad internetist. Kahtlusta kohe, kui sinu rahalist abi vajatakse!

Pahavara ja viirused

Viirused ohustavad kõiki nutiseadmeid, mitte ainult sinu arvutit! Põhiliselt levitatakse neid e-posti teel (avad attachitud faili, mille varjus paigaldatakse sinu arvutisse ka viirus); kahtlaste veebilehtede kaudu koos muu tarkvara alla laadimisega ja  failijagamiskeskkondades (filmide, muusika, subtiitrite, meediagaleriide jms alla laadimisel). Viirustel võib olla mitu eesmärki – kõige levinumad on spämmimine, sinu kontaktinfobaasi varastamine ning sinu järgi luuramine.

Ole hoolas tarkvara alla laadimisel!

Ära laadi üheltki võõralt lehelt alla tarkvara ning kustuta oma arvutist failid, mis laeti sinna automaatselt ja ilma sinu nõusolekuta!

Teada tasub, et Smart-ID ja pankade mobiilirakendused ja nende värskendusi võib alla laadida ainult ametlikest kanalitest: Androidi seadmete jaoks leiad tarkvara Google Play kaudu, iOS seadmetele AppStorest, uuemate Huawei mudelite jaoks vahendab tarkvara Huawei AppGallerys.

Arvutite puhul küsi enne tarkvara paigaldamist nõu mõnelt IT-spetsialistilt.

  • Kasuta oma arvutis ja nutiseadmetes turvatarkvara
  • Ära sisene veebilehtedele, mille kohta su brauser või turvatarkvara annab hoiatusi!
  • Ära ava kahtlaseid e-kirju ega attachmente
  • Ära laadi tarkvara mitteametlikest kanalitest
  • Ära tegele filmi- ja muusikapiraatlusega
  • Lase oma nutiseade kord-kaks aastas spetsialistidel üle kontrollida

Nuhkvara eesmärk on, nagu nimigi ütleb, sinu järgi nuhkida: saada ligipääs kogu sinu seadme sisule ja kõigele, mida sa selle abil teed (näiteks kasutajanimed ja paroolid, mida kasutad panka sisse logimiseks, sotsiaalmeedias, postkastis, pilveteenustes jne).

Kuidas tegutseda:

  • Pöördu koheselt oma ettevõtte IT-osakonna või mõne usaldusväärse IT-toe pakkuja poole
  • Kuula spetsialistide nõuandeid ja vajadusel pöördu politseisse!
  • Arvesta, et ilmselt vajab sinu seade puhastamist – ja selle käigus võid ilma jääda selle sisust, lisaks võib olla vajalik täiendava turvatarkvara soetamine. Vajadusel küsi nõu mitmelt erinevalt teenusepakkujalt.

Viimastel aastatel on järjest enam levima hakanud lunaraha nõuded: arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud viirus lukustab seadme koos kogu selle sisuga ja selle taasavamiseks ehk ’pantvangist vabastamiseks’ tuleb maksta ’lunaraha’. Sageli on lunarahanõue seotud kindla tähtajaga: lunaraha tuleb tasuda N-tunni jooksul, muidu hävitatakse jäädavalt kogu sinu arvuti või nutitelefoni sisu. Halvematel juhtudel ähvardatakse ka sellega, et koos arvuti/nutiseadmega on kurjategijatel ligipääs kõikidele sinu sotsiaalmeedia kontodele, pangaarvetele ja pilveteenustele – ja ähvardatakse kustutada kõik su varukoopiad, alustada su kontaktilistis olevate inimeste ahistamist või avalikuks teha seadmes olnud delikaatne materjal.

Kuidas tegutseda:

  • Pöördu koheselt oma ettevõtte IT-osakonda või usaldusväärse IT-toe teenusepakkuja poole
  • Võta ühendust politseiga ja järgi nende nõuandeid!
  • Varunda (välisele seadmele, näiteks USB pulgale, välisele kõvakettale vms) oma muude nuti- ja digiseadmete sisu
  • Eemalda nakatunud seade ühisest arvutivõrgust

Veel turvalisusest:

Smart-ID: turvaline lahendus

Smart-ID vastab Euroopa Liidus kehtivatele kõige rangematele standarditele ja sellega saab anda omakäelise allkirjaga võrdse juriidilise kehtivusega digiallkirja.

PIN-koodid

PIN-koodid hoiavad sinu isikuandmed kaitstuna: kuni sa neid ise kellelegi kättesaadavaks ei tee, ei saa sinu PIN-koode ka kurjategijad ära kasutada.